Mida peaks teadma hädapidur-nuppude kohta

Hädapiduri-toime ei ole tegelik kaitsemeetod ega asenda teisi turvameetmeid. Tegemist on viimase abinõuga, mida kasutatakse ainult hädaolukorras, kui muu ohutus ei ole enam piisav. Seda ei ole mõeldud masina tavapärasteks peatusteks, protsessi juhtimiseks ega hooldustöödeks.

ISO 13850 standardi kohaselt peab hädapiduri-nupp olema punane ja asetatud kollase tausta peale. Nupp peab olema kergesti ligipääsetav kõigist olulistest töökohtadest ning selle ees ei tohi olla takistusi. Nupp peab mehaaniliselt lukustuma, nii et toimingu taastamiseks on alati vaja teha käsitsi toiming enne masina uuesti käivitamise lubamist. Lisaks peab hädapiduri-toime peatama ohtliku liikumise võimalikult kiiresti, ilma et peatamine ise tekitaks uusi riske.

Hädapiduri-toimega seoses esineb mitmeid valearusaamu. Üks levinumaid on arusaam, et üks hädapiduri-nupp piisab kogu tootmisliini jaoks. Tegelikkuses peab hädapiduri-nupule ulatuma igast tööpunktist, ning nende arv ja paigutus määratakse alati riskihinnangu alusel. Teine vale arusaam on, et hädapiduri-nupp on lihtsalt lihtne nupp, mida saab ühendada suvalisse juhtimisahelasse. Tegelikult on hädapiduri-toime osa masina turvalisust tagavast juhtimissüsteemist ning see tuleb ühendada turvaresti või turvajuhtimisseadme kaudu, tagamaks redundantsuse ehk kahekordse lahenduse ja rikkevalve nõuetele vastavuse.

Sageli arvatakse ka, et masina peatamine tähendab automaatselt turvalist olukorda. Nii see aga alati ei ole. Salvestunud energia, näiteks hüdraulika, suruõhk või raskete liikuvate masside liikumisenergia, võib tekitada ohtliku olukorra ka pärast peatamist. Seetõttu hädaolukorra nupp üksi ei taga ohutut töötamist.

Hädapiduri-nupu kasutamine masina igapäevaseks peatamiseks on vale ja ohtlik praktika. Hädapiduri-nuppe tohib kasutada ainult hädaolukordades. Korduv kasutamine kulutab mehhanismi ja vähendab töötajate reageerimisvõimet tegelikes ohuolukordades.Hädapiduri-toime ei sobi ka hooldus- ega remonditööde ohutuse tagamiseks. See peatab masina, kuid ei katkesta elektritoidet. Ohutu hooldusolukord nõuab, et masina elektritoide oleks füüsiliselt katkestatud lukustatava turvlüliti või muu vastava seadmega, et masin ei saaks juhuslikult käivituda ega liikuda.

Hädapiduri-toime teostus sõltub masina suurusest ja keerukusest. Lihtsamatel masinatel pakub turvarelee usaldusväärset lahendust hädapiduri-toime jälgimiseks ja põhidianostika tegemiseks. Suuremate ja keerukamate süsteemide puhul võimaldab turvajuhtimisseade või turva-PLC hallatult kontrollida mitut hädapiduri-nuppu, turvaalasid ning käivitamise järjekorra loogikat.

Hädapiduri-toime peab alati vastama riskihinnangus määratud turvalisuse tasemele. Seda turvalisuse taset väljendatakse kas Performance Level’ina (PL) standardi ISO 13849-1 järgi või Safety Integrity Level’ina (SIL) standardi IEC 62061 järgi. Vajalik tase määratakse vigastuse tõsiduse, kokkupuute ja ohu vältimise võimaluste alusel ning seda ei saa valida meelevaldselt. Lisaks nõuab ISO 13850, et hädapiduri-toime saavutaks vähemalt Performance Level C.

Hädapiduri ahel peab sisaldama kaht üksteisest sõltumatut kanalit, et üksik rike ei tühistaks turvatoimet, ning pidevat rikete jälgimist, näiteks kontaktide kontrolli ja lühise tuvastust. Süsteemis tuleb kasutada sertifitseeritud komponente, nagu turvaklassiga hädapiduri-nupud, turvareleed ja turvajuhtimisseadmed. Lisaks on regulaarne testimine ja valideerimine hädavajalik, et tagada süsteemi toimimine ettenähtud viisil kogu selle eluea jooksul.

Lihtne elektriahela katkestamine hädapiduri-nupuga ei ole piisav. Kogu hädapiduri-toime peab olema planeeritud, valideeritud ja dokumenteeritud osana masina terviklikust funktsionaalsest ohutusest.

Kokkuvõte

Hädapiduri-nupp on tootmiskeskkonnas viimane turvameede, mitte esimene. Õigesti teostatud, regulaarselt testitud ja ainult hädaolukordades kasutatud, kaitseb see nii töötajaid kui seadmeid. Samal ajal on oluline meeles pidada, et hädapiduri-toime on vaid üks osa toimivast ja terviklikust turvasüsteemist.